Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad suuresti nii puuliigist kui ka kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas.
Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/m3 ja kuusel 460 kg/m3.
Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) sae- ning höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses.
Kvaliteediklassid jagunevad: A, B, C, D, millest madalaim on D ja kõrgeim on A, mis omakorda jaguneb veel neljaks: A1, A2, A3, A4. Lisaks kasutatakse põhiklasside liigitusi kombineeritult, nt AB, mis sisaldab saematerjali kvaliteediga A ja B ning ABC, mis sisaldab materjali kvaliteediga A, B ja C.
Okaspuu saematerjalide kvaliteediklassid põhinevad põhjamaade saematerjali sorteerimisjuhendile ja klassifikatsioonile. Peamiselt on määravaks teguriks materjali okslikkus, okste suurus ja arv. Samas arvestatakse sorteerimisel ka kõigi teiste puidurikete esinemist nagu vaigupesad, praod, poomkant, värvimuutus, mädanik, putukakahjustused jne.
Saematerjale toodetakse tavaliselt standardsete ristlõigetega, mis on aja jooksul välja kujunenud tollimõõdustikust ja ehitustraditsioonidest lähtuvalt. Okaspuu saematerjali toodetakse enamasti pikkustega 3,0-6,0 m ning 30 cm sammuga. Ehk siis 3,0m, 3,3m, 3,6m, 3,9m jne.
Kuivatamata saelaudu ning prusse ei ole peale saagimist kuivatatud. Sellise materjali suhteline niiskusesisaldus võib kõikuda väga suurtes piirides (14-250%). Puit on hügroskoopne materjal, mis tähendab, et teatud aja jooksul omandab ta ümbritseva keskkonnaga sarnase niiskusesisalduse. Seega sõltub puidu niiskus sellest, kui kaua ja millistes tingimustes on puitmaterjal seisnud. Meie kliimavöötmes kuivab puit looduslikult niiskuseni 14-18 %. Reeglina kasutatakse kuivatamata saematerjali näiteks saalungite, tellingute, rakiste, ajutiste ehitiste jne rajamiseks.
Puitu kuivatatakse lähtuvalt kasutusalast reeglina niiskuseni 18±2% ehk transpordikuiv või 8±2% ehk tislerikuiv. Puidu ja saematerjali niiskust määratakse tavaliselt protsendina tema kuivkaalust, mis tähendab, et tegemist on suhtelise niiskusega. Puidu niiskust mõõdetakse vastava niiskusmõõtjaga.
Kuivatamisel puit kahaneb. Kahanemise erinevustest tingituna tekivad puidu kuivatamisel ja hilisemal kuivamisel lõhed, sisepinged ja mõõduerinevused. Puidu kuivatamine 18%-ni on piisav kasutamiseks välistingimustes ja ehitusel ning samuti piisav materjali säilitamiseks ja hööveldamiseks. Kuivatamine 8%-ni on vajalik mööbli, uste, akende ja siseviimistlusmaterjalide tootmiseks.
Kuivatatud puidu eelisteks võrreldes kuivatamata puiduga on säilivuse, tugevusomaduste ja isolatsioonivõime paranemine, liitmisvõimaluste ja pinnatöötlemise võimaluste laienemine ning materjalide käsitlemise lihtsustumine. Võrreldes kuivatamata materjaliga on hilisemad kuivamisest tingitud kahanemised ja kujumuutused minimaalsed.